Samje klooster

Samje klooster (tiibeti keeles: bsam yas 'kujutlematu, haaramatu') on esimene budistlik klooster Tiibetis. Kloostrit nimetatakse austavalt ka "Olemuselt muutumatu õilsate soovide lõputu täitumise allikas". Samje asub Dranangis Shannani prefektuuris.

Samje kloostri ajalugu

Tempel valmis aastal 765 kuningas Trisong Detseni valitsemise ajal. Samje templi ehituseks kulus 12 aastat. Trisong Detseni kutsutakse teiseks suureks Dharma kuningaks pärast Songtsen Gampot.

Algul kutsuti Tiibetisse Santarakshita, kes alustas kloostri alusmüüri ja kahe stuupaga, kuid töö ei edenenud sugugi, sest päeval tehtu lammutati öösel maha. Lõhkumises süüdistati kohajumalusi. Et ehitust jätkata, kutsuti Kashmirist kohale tol ajastul kuulus tantrist ja müstik Guru Padmasambhava, kelle juhtimise all tempel praktiliselt valmis ehitati. Samje kloostri põhiplaan on rajatud mandala kujulisena. Stiililt sisaldab nii India, Hiina kui ka Tiibeti kultuuri sugemeid. Eeskujuks võeti klooster õppeasutis Odantapuri (Uddandapura) Indias Biharis. See oli kuningas Trisong Detseni soov. Padmasambhava koostatud on esimesed Samje kloostri õppekavad, rituaalide hulk, esimeste õpilaste valik samuti korraldas ta Samje kloostri kaitsejumaluste töö ja kohajumaluste funktsioonid. Padmasambhava pani aluse nyingma koolkonna rituaalidele, organiseeris ja koostas budistlike tekstide kogu, mida Samjes algselt kasutati, viis läbi esimeste õpilastega näitlikud praktikad. Šāntarakšita vastutas filosoofilise hariduse ja filosoofilise dispuudi õpetamise eest Samje kloostris.

Samje kaitsevaim

Padmasambhava enda puhastusriituste ja nõidumistega pani aluse ka Samje kloostri esimesele kaitsevaimule Peharile, keda algselt kutsuti (Bi har gyal po). Pehar oli kloostri kaitsevaim VII sajandist kuni V dalai-laama ta oma õpetaja ässitamisel, kes oli hariduse saanud nyingmapa koolkonnas, soovitas tal Peharist teha dalai-laama kaitsevaim ja riigi-oraakel. Kes hiljem gelugi koolkonna poolt üle võeti ja on tänapäevani dalai-laama peamine kaitsevaim ja Netschungi oraakli inspiratsiooni allikas. Samjes anti kaitsevaimule uus nimi (dKor bdag rGyal chen bi har ha).

Esimesed mungad

Esimesed mungad, kes võeti Samje kloostrisse õppima, neid oli esmalt seitse, kuid üldse loetakse esimese põlvkonna õpilasteks 25 tiibetlast, kes olid peamiselt kohalike ülikute järeltulijad, keda kuningas Trisong Detsen sundis asuma uue ideoloogia teenistusse. Need 25 õpilast olid:

Kloostri juurde kuulub ka Samje Gompa ehk Chimpu erakla, mis asub kõrgel mägedes ja sinna jõudmiseks tuleb mitu tundi tõusta mööda järsku rada. Sealt avaneb ilus vaade nii Yarlungi orule kui selle keskel looklevale jõele. Koobaste juurde kuulub ka tempel, mille Padma isiklikult valmis ehitas. Guru leidis need koopad ja mediteeris neis esimesena. Seal õpetas ta ka esimesi Samje munki astuma samme teel eraklusele. Kuningas Trisong Detsen veetis neis koobastes kuus aastat. Anuttarajooga tantrat praktiseeritakse eraklas või eraldatud koopas. Selle eesmärgiks on välistada kõik meeli segavad faktorid, millest põhiliseks peetakse suhtlemist teiste inimestega.

Samje dispuut

792–794 toimus kuulus Samje dispuut, kus vaidlesid Ho-shang Mo-ho-yen, kes esindas Hiina Chani ja tema oponendina Kamalashila Indiast kõrgharidusega tantrist, kes debati lõpuks sai chan-budalasest jagu. Enne debati algust oli kuningas Trisong Detsen otsus selline, et dispuudi kaotaja on sunnitud koos enda pooldajatega Tiibetist lahkuma ja Tiibetisse jääb vaid võitnud koolkond. Selline dispuudi lõpptulemus sundis sellega hiina mahajanisti koos enda järgijate ja pooldajatega Tiibetist lahkuma. Filosoofiline vaidlus kestis kaks aastat. Sellel sündmusel on suur tähendus Nyingma ajaloos, sest Ho-shang leidis Samjes viibides endale kohalike munkade hulgast mitmed pooldajaid, kes läksid üle chan koolkonda ja sõitsid Ho-shangiga kaasa Hiinasse.

Kuningas Lang Darma (836–842) valitsemise ajal, kui toimus suur nyingma koolkonna tagakiusamine, Samje klooster rüüstati ja osa kloostri mahukast raamatukogust tassiti laiali.